....laupäev. Ärkasin miski paiku 7 konditsioneeri müra peale, mis lõppkokkuvõttes ei olnudki nii halb, sest musi oli msn-is ja ma sain temaga rääkida :) (aga weebikas ei taht töötada ja nii ma ei näinudki teda). Mingi aeg läks Livia Pätu&Ingli juurde küpsetama. ma siis mõtsin jõusaali minna ja teha üks pikem jooks. Olin juba õiged riidedki selga ajanud kui järsku märkasin, et telkus mingi film käib kus miskipärast üks hästi tuttav näitleja - vaatasin siis paar mimnutit ja meenutasin ning lõpuks meenus - "Save the Last Dance" - üks musi lemmikfilmidest, jäingi siis seda vaatama ja iga hetkega muutusin miskipärast aina kurvemaks... ei saandki kohe aru, et miks? pole ju väga kurb vilm, aga ... asi oli pigem selles , kellega see film mul seostus, tohutu igatsus tuli peale... üks kallistus kuluks praegu ära:)...

läksin siis jõusaali, panin raadio karjuma ja hakkasin lindi peal jooksma. jooksin ja mõtted liikusid ikka ühte kanti - üksi on ikka paha olla, inime ei tohi üksi olla. niivisi seal suures kõledas jõusaalis miski 2 tundi askeldades (täiesti omapäi) tulid igast veidrused pähe .

põgenesin siis ruttu duśi alla ja ligunesin, kuni otsustasin et läen jaltuan ringi, naudin päikest ja peksan halvad mõtted minema. väljas tuli Ron vastu ja otsustasime, et läeme paiku 6 sööma (mis on tunni pärast) . enesetunne läks nati paremaks, et vähemalt mingisugunegi seltskond, aga see pole ikka see, selline sunnitud ja võlts seltskond, tõenäoliselt ju kunagi enam ei näe teda ega miskit.

nüüd istun oma toas ja suutsin oma tuju peaaegu, et korda saada - pere, armastus, sõbrad... mida ma veel tahta võiks, mis sest et mõnikord pikaa aega ei näe, aga ma tean et nad mul olemas on:)

kallid olete